Jõulud ja rahu

Istun üksinda meie kolmanda korruse jõuluehteis eestoas ja tean, et peaksin magama, sest äkki ärkab preili Ella jälle kell 5.20 ja pean tema jaoks ka sellisel kellaajal maksimaalselt õnnelik olema, aga ometi on nii hea lihtsalt vaikuses olla ja küünlaleeki imetleda. Kirjutada. Nautida õnne ja rahu, mille enda ümber loomisega ma nii palju vaeva näinud olen.

Lumiste jõulude ajal maal olemine on ilmselt ka paljude linnainimeste unistuseks ning hiljutise tartlannana hindan seda väga, kui ilus, hele ning harras kõik minu ümber praegu on. Töö on selleks aastaks tehtud ja toadki hakkavad korda saama. Nüüd jääb üle vaid nautida. Nii mõtlesingi, et näitan täna Teile mõne armsa pildi selle kohta, kuidas meie argipäev lumiste pikkade põldude vahel välja näeb. Loodetavasti on neid päev enne jõuluhommikut tore vaadata ja nii on mul ka soe tunne ja saan rahulikult arvutist pühade ajal eemale hoida.

Ilusaid jõule, meeldejäävat aastavahetust ja unistuste uut aastat Teile, kallid lugejad!
Aitäh, et olemas olete.

Hetkel käib Ella õues paljajalujalatsitega: all Liliputi nahksaapad (sokke ei pane jalga, lambanahk otse pändakese vastu) ja peale Mugavikust ostetud Playshoe fliissisuga veekindlad kattepapud.

Moi tuukrikas all, SleepyFox kidsi üliarmas mütsike tuulekindlaks pealiskihiks. Red Pandast tellitud Racoonoutdoori sügiskombe all on Joha meriinokostüüm ja pisike fliisike ning samblakarva kindad Sternumist.

Algul olin nn "fliisiga kilesokkide" suhtes skeptiline, aga need korrad, mil ta nendega õues tatsanud on, on samm kerge ja kärme, libe pole ja jalas seisavad imehästi ning jalad on pärast väga soojad.

Liliputi Piparkoogi täisnahast talvesaapad ja Playshoes katted - näeb välja veider, aga on mugav ja hea.

Salvokas on parim! Beebikelkudega pole ma üldse rahul. Elagu vana värk.

Nii kombe kui müts on ostetud Põnnilt Põnnile kaltsukast Tartust.

Kuna Ella õppis üsna hilja kõndima, on minu jaoks ülioluline, et see tema jaoks võimalikult lihtne ja mõnus oleks ka lumel. Võib-olla hakkan vaikselt barefoot`i inimeseks muutuma.

Tahan saada paremaks fotograafiks ja usun, et teen oma Nikoniga üha paremaid pilte, aga arenguruumi on JÕHKRALT. Õnneks on mul maailma parim modell, kelle endagi huvi fotograafia vastu koos selle nunnu Little Dutchi fotokaga üha süveneb. NB! selle objektiivi saab keerata ja päästikut vajutada.

Nii meil need idüllilised päevad talvevõlumaal lähevad. Ootame jõule ja naudime hetki. Kardan hirmsasti, et kui ma detailid tähelepanuta jätan ja igapäevaselt endale meelde ei tuleta, kui õnnelik ma olen, võetakse see hea minult ära. Nii juhtubki, et kirjutan lendlevaid roosades balletikingades sõnu ning imetlen seda, mis mind ümbritseb ning jään magamisega hilja peale. Õnneks on mul maailma parim beebi, kelle kaissu kohe-kohe pugeda saan ning südamerahuga silmad sulen ja Pähklipurejat, Sinilindu või jõule Bullerbys unes näen.

Lisa kommentaar