Tammelinn
Mulle meeldib blogidest lugeda lisaks inimeste põnevale eraelule ka huvitavaid fakte. Nii otsustasingi rubriiki "Rändamas" kirjutada natukene ajaloolist infot nende kohtade kohta, kus käinud oleme.
Preili Ella saab mõne päeva pärast kaheksa kuu vanuseks ja selle aja jooksul oleme läbi jalutanud ilmselt mitusada kilomeetrit. Ma olen üsna püsimatu, seega tõesti ei suudaks iga päev üht ja sama ringi kõmpida. Nii ongi meie vankriretked tihti põnevad avastusrännakud. Nüüdseks olen Tartus elanud üheksa ja pool aastat. Siia kolides ei teadnud ma linnast eriti midagi. Kortereid otsides tuli valida linnajagu, aga mul polnud õrna aimugi, mis vahe võiks olla Annelinnal ja Tähtverel. Kõik oli kokku suur ülikoolilinn Tartu, kust teadsin vaid Kaubahalli, TÜ peahoonet, Lõunakeskust, Kaubamaja, Hansakeskust ja Vanemuise teatrit. Tasku avati alles samal sügisel.
Nii olen järk-järgult uusi kohti avastanud, eriti viimase aasta jooksul, kui alustuseks rasedana jalutades vormi hoida püüdsin ja nüüd oma jõmmile vankriund lükates. Tammelinna olin autoga mitmel korral sattunud, aga jalutasin ma sinna esimest korda elus alles umbes kuuvanuse Ellaga. Nüüd käin seal üsna tihti. Nii nagu siin Karlova kohta, pakun ka täna lugemiseks natukene Tammelinna ajalugu.
Tekst on kokku pandud alljärgnevate allikate abil:
https://www.tartu.ee/et/tammelinna-miljoovaartuslik-ala
http://miljoo.kredex.ee/miljoovaartuslikud-hoonestusalad?region_id=54
https://et.wikipedia.org/wiki/Mõisad_Tartu_linnas
http://tammelinnaselts.ee/et/linnaosa/tammelinna-ajalugu/
Pilte pakun muidugi ka, need tegin ise kahe ja poole tunnise tudujalutuskäigu ajal mõni nädal tagasi. Kohalikud on vast kõigega kursis (ja annavad mulle andeks minu vead), aga kui tihti me tegelikult igapäevaste trajektooride puhul hetkeks peatume ja mõtleme, mis siin kunagi oli ja kuidas elati. Tammelinnas teisiti ei saagi, sest need vanad puuvillad, eriti näiteks Elva tänaval, on nii väärikad, et koju minnes tahaks kohe nende kohta infot guugeldada. Loodan, et edaspidi saadab Google'i otsingumootor huvilisi ka siia. Tahaksin panna linnaosade jaotumisest pildi, aga see pole ju enam ÜLDSE võimalik. Seega, kes täpsemalt teada tahab, mis piirkonnast räägin, peab vajutama siia.
Linnaosa kasvas välja mõisast, nimelt oli Tamme mõis Tähtvere mõisa karjamõisaks. Peahoone võib leida aadressilt Suur kaar 54. Lisaks sellele, on mõisa ajast säilinud Valge Hobu kõrtsi hoone (Riia 93). 1919. aastal riigistati mõisamaad ja piirkonnast sai Tammelinna aedlinn. Tol ajal tegutsenud linnaarhitekt mõtles tulevase Tammelinna hoolega läbi ja kehtestati mitmeid reegleid, suur osa tolleaegsest plaeeringust on tänaseni säilinud. Sellest pidi tulema "abihoonetest (kuurid, loomapidamishooned) risustamata villalik aedlinn".
Kõndides näiteks mööda Tamme puiesteed (mis küll kandis Tamme puiestee nime, aga 1930ndateni ääristasid seda hoopis paplid) ei ole kuigi raske end ette kujutada seal sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal beebikäruga jalutamas. Vankrid olid siis küll ehk teistsugused (kuigi esimesed Emmaljungad juba vurasid Rootsis ringi), aga miljöö võis olla samasugune - väärikas, eraldatud, ilus, rahulik, turvaline. Kõige paremini on tolleaegselt säilinud Elva, Väike kaare ja Tamme puiestee tänavad, mille äärsed majad enamasti on juugend- ja heimatstiilis.
Kõige tuntum Tammelinna osa on ilmselt Tamme staadion, mis, muide rajati juba aastal 1928. Praegu tegutseb seal siltide järgi ka kohvik, mis kodulehe järgi on avatud vaid kokkuleppel. Kui Karlovas on lausa neli karlovalikku kohta: Karlova Kohv, Tassikoogid, Anna Edasi ja Barlova; Tähtveres on Mandel; Supilinnas Saiasahwer, siis minu teada Tammelinnas armsat hubast istumiskohta või pagarikoda üldse ei olegi. Palun andke mulle kindlasti teada, kui keegi teab, et seal siiski midagi sellist leida võib!
https://www.tartu.ee/et/tammelinna-miljoovaartuslik-ala
http://miljoo.kredex.ee/miljoovaartuslikud-hoonestusalad?region_id=54
https://et.wikipedia.org/wiki/Mõisad_Tartu_linnas
http://tammelinnaselts.ee/et/linnaosa/tammelinna-ajalugu/
Pilte pakun muidugi ka, need tegin ise kahe ja poole tunnise tudujalutuskäigu ajal mõni nädal tagasi. Kohalikud on vast kõigega kursis (ja annavad mulle andeks minu vead), aga kui tihti me tegelikult igapäevaste trajektooride puhul hetkeks peatume ja mõtleme, mis siin kunagi oli ja kuidas elati. Tammelinnas teisiti ei saagi, sest need vanad puuvillad, eriti näiteks Elva tänaval, on nii väärikad, et koju minnes tahaks kohe nende kohta infot guugeldada. Loodan, et edaspidi saadab Google'i otsingumootor huvilisi ka siia. Tahaksin panna linnaosade jaotumisest pildi, aga see pole ju enam ÜLDSE võimalik. Seega, kes täpsemalt teada tahab, mis piirkonnast räägin, peab vajutama siia.
Linnaosa kasvas välja mõisast, nimelt oli Tamme mõis Tähtvere mõisa karjamõisaks. Peahoone võib leida aadressilt Suur kaar 54. Lisaks sellele, on mõisa ajast säilinud Valge Hobu kõrtsi hoone (Riia 93). 1919. aastal riigistati mõisamaad ja piirkonnast sai Tammelinna aedlinn. Tol ajal tegutsenud linnaarhitekt mõtles tulevase Tammelinna hoolega läbi ja kehtestati mitmeid reegleid, suur osa tolleaegsest plaeeringust on tänaseni säilinud. Sellest pidi tulema "abihoonetest (kuurid, loomapidamishooned) risustamata villalik aedlinn".
Kõndides näiteks mööda Tamme puiesteed (mis küll kandis Tamme puiestee nime, aga 1930ndateni ääristasid seda hoopis paplid) ei ole kuigi raske end ette kujutada seal sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal beebikäruga jalutamas. Vankrid olid siis küll ehk teistsugused (kuigi esimesed Emmaljungad juba vurasid Rootsis ringi), aga miljöö võis olla samasugune - väärikas, eraldatud, ilus, rahulik, turvaline. Kõige paremini on tolleaegselt säilinud Elva, Väike kaare ja Tamme puiestee tänavad, mille äärsed majad enamasti on juugend- ja heimatstiilis.
Kõige tuntum Tammelinna osa on ilmselt Tamme staadion, mis, muide rajati juba aastal 1928. Praegu tegutseb seal siltide järgi ka kohvik, mis kodulehe järgi on avatud vaid kokkuleppel. Kui Karlovas on lausa neli karlovalikku kohta: Karlova Kohv, Tassikoogid, Anna Edasi ja Barlova; Tähtveres on Mandel; Supilinnas Saiasahwer, siis minu teada Tammelinnas armsat hubast istumiskohta või pagarikoda üldse ei olegi. Palun andke mulle kindlasti teada, kui keegi teab, et seal siiski midagi sellist leida võib!
Kuna Tammelinn on meie kodust ikkagi pisut kaugel, siis sel päeval, kui preiliga seal viimati jalutasime, oleksin küll tahtnud nina korraks koogihõngulisse kohvikusse sooja pista. Jep, kui blogimisega rikkaks saan (mis on lihtsalt nii tõenäoline :D), siis teen mõnda Tammelinna uhkesse puuvillasse kohviku, kus on sama hea kohv kui Karlova Kohvis; sama maitsvad koogid kui Mandlis; sama hea lõhnaga saiakesed kui Saiasahwris; mis on nii tihti avatud nagu Tassikoogid ja kus on alati potis või vaasis õitsevaid lilli.
Lisa kommentaar